Pastacal on pohlad

Täna, 1. septembril ilmus ühemehebändilt Pastacas üle mitme aasta uus sooloalbum “Pohlad” (LP ja CD, Õunaviks). Nädal hiljem ilmub plaat ka Jaapanis, plaadifirma Afterhours tiiva alt.
Pastaca (tuntud ka kui Ramo Teder) uuele albumile sai 17 lugu, neist kaks on kontserdikülastajale tuttavad, ülejäänud uus stuff. Nagu ikka, on materjal Pastacale omaselt tihe ja kontrastne, on nii ambienti kui tõhusat kütet, elektroonikat, friikfolki, jazzi, polkat ja isegi üks kuplee. Albumist õhkub kerget “põder linnas eksinud” hõllandust.
Uus plaat oleks küllap ilmunud juba varemgi, kui 2012 poleks Ramol üles öelnud kõvaketas umbes 700 looideega (oh-jah!). Nüüdki oli valikus üle 100 loo, millest lõpliku valiku tegemine ja lugude viimistlemine Ramole omase põhjalikkusega mitte
vähe aega ei võtnud.
Enamik vokaale ja tekste on Ramo enda omad, siiski laulab ühes loos ka tütar Pihla Teder ja ühe teksti autoriks on Tõnu Õnnepalu. Kõik kasutatud instrumendid on plaadi vahelehel ka üles joonistatud: backpacker ja akustiline kitarr, flööt, Hiiu kannel, klaver, trummid, Microkorg, mandoliin ja kontrabass (Tanel Kadalipp).
Plaadikaane ja vahelehe on joonistanud Ramo ise, illustratsioonid ja tekstid disainis ühtseks tervikuks Valter Jakovski.
“Pohlade” Eesti-Jaapani esitluskontsertide tuurikava on selline:
08.09 Tallinn / Kelm
09.09 Viljandi / Jasm
18.09 Tokyo / 7th Floor
19.09 Nagoya / Liverary
20.09 Osaka / Hopken
21.09 Kyoto / Yusurago
22.09 Tokyo / 440(four forty)
30.09 Tartu / Genialistide Klubi
Tallinnas astub lisaks Pastacale üles Barbariz, Viljandis valmistab kava ette Tõnu Tubli ja Tartus Epifolium. Jaapani tuuril osalevad Tokyo artistid Secai ja Tenniscoats, kes samuti oma uusi plaate esitlevad. Ühtlasi toimub kontserdipaikades Ramo Tederi joonistuste rändnäitus “Tünaldi dora”.
Esitlustel müüme plaate soodsama hinnaga, neist vinüüle tuleb Euroopas müügile vaid 200 Ramo enda käega nummerdatud koopiat, kuna osa tiraažist kärutasime Jaapanisse. Tänasest on plaat olemas ka levinumates digikanaleis (Spotify, iTunes, Bandcamp jne).
Plaadi kahele singliloole “Say you way me” ja “Sinu papu” on Zbanski Kino poolt valminud ka videod. Ilmub ka Õunaviksi erileht Mahlapress, kust leiab Õunaviksi eestvedaja Villem Valme intervjuu Ramoga.

Liis Ring: artistlikku julgust on nüüd rohkem

Liis Ring ja Argo Vals kõõlumas Budvas, Montenegros.

Liis Ring ja Argo Vals on oma Euroopa turneelt tagasi. Küsisime Liisilt pärast 2 nädalat ja 10 kontserti 8 riigis, mis emotsioon on?
"Täna olen esimest päeva rahulikult oma Göteborgi kodus ja alles nüüd hakkab pilt veidike selginema: kangastuvad pildid erinevatest maadest, esinemistest, inimestest... väga küllastunud ja ülevoolav tunne on!"
Kus kõige lahedam laiv oli?
"Ei tahaks ühte konkreetset välja tuua isegi vist, mitmed laivid olid täiesti erakordsed ja "lahedad" omal moel, aga ütlen siis suvalises järjekorras kolm: Leipzig, Szeged, Riia. Põhjuseks mitte tingimata see, kui hästi õnnestus tehniliselt, vaid pigem publiku hulgas valitsev atmosfäär, mis pani mind sajaprotsendiliselt hetkes kohal olema ja ruumiga üheks sulanduma."
Mis kõige raskem oli?
"Söömata-joomata-väsinult-räsitult pärast viieminutilist line-checki ja kaheksatunnist autosõitu astuda veenvalt lavale ja jõuda endast veel tükike teistega jagada!"
Kaks nädalat ühisel tuuril olla, päev läbi autos ja pea igal õhtul laval, on kindlasti uut moodi sotsiaalne väljakutse. Kuidas omavahel hakkama saite?
"Meil oli väga hea seltskond ja kõik laabus riiuta. Autojuht Martinit ei tundnud enne tuuri ei mina ega Argo, aga juba esimesest päevast tekkis hea klapp me kolme vahel. Tasakaalustasime üksteist ideaalselt ja jagasime võrdselt vastutust. Kuna tuurimänedžeri meil kaasas polnud, oli meie endi ülesanne leida üles esinemis- ja ööbimiskohad, tassida asju ning suhelda korraldajatega – kahekesi oleks see olnud väga kurnav, Martiniga aga peaaegu, et lust! Naerda sai ohtralt."
Said võõra publiku peal testida uut materjali. Kujundasid need laivid ka mingi uue hoiaku oma materjali suhtes? Kas kujunes välja ka mingi kindla-peale-uus-hitt?
"Eks ikka kujundasid, aga pigem oli nii, et oskasin vastavalt publikule ja valitsevale atmosfäärile oma materjali kohendada ja kava ümber seada. Muusikamaitsed ja ootused olid väga erinevad igal pool ikka, tundsin mõne looga kohati end väga ebamugavalt ja kohati nagu kala vees. Selgeks sai see, et minu hetkel viljeletav muusika läheb pigem peale siin põhjapool ja Kesk-Euroopas, Balkanile jäi ta liiga avangardistlikuks ja arusaamatuks, kui mõned erandid välja jätta. Kindla-peale-uued-hitid aga said küll selgemaks, jah!"
Mis ilma selle tuurita kogemata või Liis Ringis kui artistis muutumata oleks jäänud?
"Ekstreemsed esinemissituatsioonid on nüüd läbi kogetud ja tundub, et närvikava sajakordselt tugevam pärast seda. Kui enne pigem muretsesin, kas laiv üldse tehniliselt välja tuleb – äkki mängin seal selle noodi valesti või laulan mööda –, siis tuuriga sain selle selja taha jäetud ja mida kontsert edasi, seda olulisem oli pigem mingi energeetiline seisund ja kuulajaga kontakti saavutamine läbi muusika. Arvan, et artistlikuks julguseks võiks seda nimetada. Seda on nüüd Liis Ringis palju rohkem."
Läbirääkimised käivad uuel aastal uue tuuri osas. Mida järgmisel korral teisiti teed?
"Teen kava veel pikemaks ja mõtlen läbi uusi tehnilisi lahendusi – et oleks laval veel vabam olla ja saaks näiteks vajadusel mõne loo vormi ja kõla spontaansemalt muuta ja miks mitte täielikult ka improviseerida uusi vastavalt meeleolule. Samuti üritaks mitte iga päev kontserti anda, vaid ikka päevakese vahepeal energiat koguda."
Ja millal Liis Ringi või teid mõlemaid sama kavaga Eestis kuulmas näeb?
"Oli korra juba jutt teha kas detsembri viimastel päevadel või jaanuari alguses näiteks Viljandis kontsert. Usun, et tuleb ära ka!"

Peab tulema!

Liiga avangardne live Kragujevacis, Serbias.

Liis Ring ja Argo Vals, 2 nädalat ja 8 riiki

Argo Vals ja Liis Ring (ehk cirkl sooloartistina) alustavad 5. novembril Euroopa kontserdituuri. Kahe nädala jooksul annavad nad kokku kümme kontserti kaheksas riigis.
Kui Argo jaoks on tegemist teise pikema kontserdituuriga pärast 2014. aasta Venemaa ringreisi, siis Liis astub oma soolokavaga väljaspool Eestit üles esimest korda. Kontserte antakse Lätis, Poolas, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Serbias, Montenegros ja Albaanias.
Ajendi koos tuurile minna andis kahe muusiku vaheline kauaaegne sõprus. Argo: "Polnud vajadust pikalt kaaluda, keda tuurile kaasa kutsuda. Austan Liisi loomingut, olen temaga mänginud erinevates bändides nüüdseks seitse aastat ja koos läbi elanud mitmeid võtmehetki. Tunneme ka teineteise veidrusi hästi – selle teadmisega on alati hea pikemale reisile sõita."

Küsisime ka Liisilt mõne küsimuse:
Kontserdikava on päris tihe, enamvähem iga päev uues linnas. Kuidas see tuuritamine välja näeb, soundchecki aega üldse jääb?
"On tihe, ausalt öeldes pole veel üldse aimu saanudki, kas peale kontserdi andmise ka mingit aega väljaspool autot jääb osades linnades... samas saab näiteks Serbias, Montenegros ja Albaanias ära käia – pole kunagi Balkanile sattunud ja olen ikka väga põnevil. Võiks ju loota, et jõuab soundcheckida, kui just muid ahvatlusi liiga palju ette ei tule. Head kohalikku sööki peab ju ka jõudma maitsta ja kasvõi korra linna tänavatel turistina saama kõndida!"
Mis laive oodata on, kava on kindlalt paigas või on improviseerimisruumi ka?
"Mina ei tee seekord ilmselt üldse enne setliste valmis – olen alati unistanud sellest, et lugusid oleks nii palju, et saab publiku ja vaibi järgi tunnetada, mida oleks sobilik järgmiseks mängida. Selline olukord on nüüd lõpuks käes, olen kavva võtnud palju uut materjali, millest kõike kindlasti ühel kontserdil ei esita. Pole välistatud ka see variant, et öösel hostelitoas või autos loksudes midagi juurde kirjutan."
Kas esinete Argoga koos või ajate puhast soolorida?
"Argoga on plaanis mõnda asja ka koos mängida, aga pole veel kindlalt paigas, mida täpselt ja kuidas. Ilmselt 3-4 lugu ikka tulevad sellised, kus mõlemad korraga laval istume. Tundub, et tuleb põnev ja spontaanne igal juhul!"
Sul pole sellist ettevõtmist varem olnud, mida kõige rohkem pelgad või loodad?
"Pelgan, et süda läheb autosõidust hirmus pahaks kogu aeg (mul on selline komme kahjuks), aga selle vastu pidi ingveri närimine aitama. Ja siis seda ka, kui esimest korda meie põhiautojuhi välja pean vahetama ning üle kahe aasta esimest korda rooli taha istuma riigis, mida ei tea ega tunne. Pelgan seda ka, et see kiiresti ühest kohast teise liikumine muutub mingil hetkel liiga ülevoolavaks ja et ei jõua enam vastu võtta kõike, mida erinevad kohad pakuvad, et peeker saab täis ja et hakkan hoopis koju tahtma. Aga samas tean, et saan sellelt tuurilt nii inimese kui ka muusikuna hindamatuid kogemusi juurde. Enesekindlust kindlasti. Ennekõike loodan, et need inimesed, kes kuulama tulevad, saavad minu ja Argo muusikast kasvõi mingilgi määral puudutatud. See on ikkagi põhiline põhjus, miks üldse tuurile lähme."
Kui küsimused vastatud, võttis Liis jutu kokku nii: "Ausalt öeldes ei teagi ma sellest tuurist midagi rohkemat, kui siin kirjas."

FatCat ja Õunaviks annavad välja ühise kogumiku

Plaadifirmad FatCat Records (UK) ja Õunaviks (EE) andsid välja tasuta digialbumi, tähistamaks “FatCat + Õunaviks present” ühist kontsertõhtut Tallinn Music Week 2015 raames.
Mustpeade Maja kahel laval astuvad 27. märtsil üles 8 artisti Eestist ja Inglismaalt, kes kõik ka kogumikul esindatud. Neist tuntuim 1970ndatel tegutsemist alustanud kultusartist ning uue aastatuhande barokkpoppi ja psühhedeeliat miksiva freak-folgi skene ristiema Vashti Bunyan, kes pärast enam kui 30-aastast pausi jätkas muusikuna 2005. aastal, tõukeks koostööalbum “Prospect Hummer” koos Animal Collective’iga. Tänaseks on tal lisaks legendaarsele debüütalbumile “Just Another Diamond Day” (1970) ilmunud veel kaks sooloalbumit, “Lookaftering” (2005) ja “Hearleap” (2014). Võimalik, et see jääb Vashti Bunyani ainsaks kontserdiks Eestis ja nagu ta allpool vastab, on tal siiajõudmise üle väga hea meel.
Teine Ühendkuningriigi artist on noor laulukirjutaja ja muusik C Duncan, kelle esikalbum on samuti FatCati alt ilmumas. Tema muusika on lummav segu harmoonilisest lo-fi folgist ja dreampopist. Laulja ja muusiku Mari Kalkuni tundlikud meloodiad ja ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest, loodusest ja regilaulust. Maarja Nuut on viiuldaja ja laulja, kes pärimusmuusika peadpööritavate mustrijooniste ja luubimasina abil viib kuulajad nõiduslikule helimaastikule. cirkl on uus Õunaviksi artist, kelle 2014 ilmunud debüütalbum on veidral moel toimiv segu RnB’st, indiepopist ja jazzist õrna klassikalise puudutusega. Kogumikul on esindatud ka helilooja Mirjam Tally, kelle muusikat esitab kontserdil ainulaadse koosseisuga trio Una Corda (harf, kannel ja klavessiin). Kago on Õunaviksi kauaaegne artist, kelle plaatidel on primitiivse folkbluusi põhiseid laule, seto rahvalaulude töötlusi kui ka kodust elektroonikat ja ambientseid klaveripalu. Spice Mouse teeb varjamatult nukrat, häbelikku ja naiivsetki lo-fi popi, kus kesksel kohal tema endaloodud sõnad ja fantaasiamaailmad. Ka temalt on oodata sooloplaati Õunaviksi alt.
Kogumiku kujunduse autor on FatCati poolne kuraator Dave Howell. Kasutatud on Jüri Arraku fotot Vaike Lubi 80ndatel ise ehitatud roigasmajast. Tema ja teiste autsaiderkunstnike keskkonnatundlike ehitiste fotod ja videod aitavad kujundada ka kontsertõhtu atmosfääri.
Plaati saab tasuta kuulata ja alla laadida FatCati Soundcloudist ning Õunaviksi Bandcampi lehel. Iga loo alt leiad mõlemal lehel ka artistide pikemad tutvustused. Õunaviksi veebist leiad ka värske ajalehe Mahlapress, kus kõik kogumiku autorid avavad veidi oma tulevikuplaane ja -unistusi.
“FatCat + Õunaviks present” kontserdi pileteid saab osta eelmüügist 8 euroga Piletilevist, kohapeal on hind 10€.

cirkl maandub muusikamaastikule

16. oktoobril ilmub Õunaviksilt sooloalbum uuelt Eesti artistilt cirkl. Debüütplaat kannab nime “Fables of a Faraway Land” ja see ilmub nii vinüüli kui CD kujul.
cirkl on hetkel Göteborgis tudeeriv Liis Ring, kes muusikuna teinud kaasa mitmetes Eesti bändides (Animal Drama, Mirabilia, Talamak jt). Oma esimeste lugudega paotas ta kapiust möödunud aasta novembris. Tegemist oli amüsantselt värske indiepopibriisiga Eesti muusikamaastikul ja nii ei läinud aastatki kui Õunaviksil valmis täispikk album, mis koondab cirkli kahe aasta loomingu paremikku.
Tema muusikas on nii õrna poeesiat kui elulist draamat, “lood on sündinud vajadusest iseendas ja ümbritsevas toimuvat peegeldada,” ütleb ta. Plaat on salvestatud väga erinevates paikades ja meeleoludes ning on ka žanriliselt kirju – seal on nii indiepoppi kui RnB’d, estraadi ja klassikatki.
Plaadikujunduste ja illustratsioonide autoriks on Eiko Ojala, kel valmis plaadi esikaane motiiviga ka iseseisev kunstiteos. Signeeritud A1 mõõdus artprinte tuleb müügile 19 eksemplari ja neid saab tellida koos plaadiga.
"Fables of a Faraway Land" esitluskontserdid toimuvad 16. oktoobril Tallinnas Schilling Kontserdil F-Hoone mustas saalis, kus väliskülalisena astub üles Sean Nicholas Savage (CA), ning 17. oktoobril Tartu Uues Teatris, kus esitleme ka suvel ilmunud remikside LPd “Yaki-Läki Versions” ja kontserdi annavad ka Pastacas ja Galaktlan. cirkl astub laividel üles koos Karl Pettiga, kes tegi kevadel ära suure töö ka plaadi lugude miksijana.
Plaat tuleb müügile väiksemates ja suuremates muusika- ja raamatukauplustes (BiiT, Lasering, Rahva Raamat, Apollo), samuti saab ta olema ostetav ja striimitav kõigis populaarsemates digikanalites. Esitlustel on nii LP kui CD müügil soodsama hinnaga.
Koos plaadiga ilmub ka Õunaviksi leht Mahlapress, kust saab lugeda intervjuud cirkli ehk Liis Ringiga. cirkli Soundcloudis saab kuulata valikut plaadi lugudest, singliloost “Fool’s Gold” on valminud ka video:

Õunaviksi vinüülidebüüt: "Yaki-Läki Versions"

"Yaki-Läki Versions" nr 037 värske kuuse ja seenega

15. augustil ilmub Pastacas & Tenniscoats ühisalbumi "Yaki-Läki" remikside LP "Yaki-Läki Versions", mis mullusügisesest spontaansest uitmõttest küpses ootamatult väärikate artistideringiga albumiks.
Vigurmuusikameistri Pastaca ja Jaapani maheduo Tenniscoatsi lugudest tegid oma versioonid Eesti artistid Imandra Lake, Galaktlan, Epifolium, Taavi Tulev ja Juhan Vihterpal. Jaapani tiiba esindavad Tenniscoatsiga ennegi tihedalt koostööd teinud Daisuke Namiki ning Berliinis elav Jaapani-Inglise duo Fleckfumie. Lisaks on Pastacas ise teinud instrumentaalloost "Mizukiri" vokaaliga kaveri "Kuu peal ära uisuta" ning Tenniscoats mitmekihilise sulami lugudest "Jõgijääs" ja "Läki-läki".
Plaadi ümbrist kaunistavad taaskord Pastaca enda ehk Ramo Tederi joonistused, igale plaadile on Ramo kirjutanud ka seerianumbri koos paari värske kuusepuuga (liigub ka üksikuid seentega eksemplare). Kokku tuleb müügile 222 koopiat, neist osa Jaapani turul. Oktoobris ilmub "Yaki-Läki Versions" Jaapanis ka CD-na, taaskord plaadifirma Afterhours alt. Limiteeritud koguses tuleb Jaapanis toodetud CD-sid müügile ka Eestis.
Plaadi ilmumist tähistame 15. augustil Tallinnas Müürilehe festivalil Pastaca kontserdiga ja veidi hiljem 17. oktoobril Tartus Uues Teatris Pastaca ja Galaktlani kontserdiga.
"Yaki-Läki Versions" tracklistiga saad tutvuda ounaviks.ee/ov17.htm. Kuulamiseks pakume 2 singlilugu: Galaktlani töötlus loost "Cupof Freedom" ja Fleckfumie oma loost "Yaki Udon". Plaadi digiversioon on samuti 15. augustist täies mahus saadaval populaarsemates digi- ja streamingkanalites (iTunes ja Spotify sh).

Ramo sodis täis ka plaadi testpresside (3 tk) leibelid

Kergitame linikut: Õunaviksi plaadid 2014

cirkl

"Yaki-Läki Versions" testpressid

Kui seni on Õunaviks igal sügisel andnud välja ühe plaadi, siis sel aastal on ilmumas kaks, mõlemad kauaoodatud formaadis ehk vinüüli pressituna.

Augustis peaks valmis saama Pastacas & Tenniscoats "Yaki-Läki" remikside LP "Yaki-Läki Versions", mis spontaansest uitmõttest küpses ootamatult väärikate artistideringiga albumiks. Üsna pea plaadist lähemalt.

Lugude miksimisega oleme juba lõpusirgel ka teise LP-ga, milleks on sooloalbum Liis Ringilt, artistinimega cirkl. Nime "Fables of a Faraway Land" kandev esikalbum peaks valmima oktoobriks, mil on plaanis mõlemaid plaate ka ühise kontsertõhtuga esitleda. cirkli lavadebüüt toimub aga juba 31. mail Sääsepirina Alguse Kontserdil, kus astuvad üles ka Pastacas ja Mari Kalkun (piletid küll juba välja müüdud on). Ka cirkli plaadist enam, kui aeg küps.

Ühise joonena on mõlema plaadi puhul pööratud keskmisest enam tähelepanu kujundusele. "Yaki-Läki Versions" on sündinud taaskord Pastaca ehk Ramo Tederi joonistuste baasil, disaineriks Valter Jakovski, "Fables of a Faraway Land'i" visuaalse maailma loob Eiko Ojala.

Galaktlani töötlust Pastacas & Tennisoatsi loost "Cup of Freedom" saab juba mõnda aega kuulata siin, "Fables of a Faraway Land" avalugu "The Meeting" sai aga kuulamiseks üles täna: olge lahked!

Lauri Sommer esitleb raamatut "Sealpool sood"

30. aprillil Juhan Liivi luulepreemiaga pärjatud Lauri Sommer (Kago) esitleb sel ja järgmisel nädalal oma seni mahukaimat proosaraamatut "Sealpool sood": 7. mail 17.00 Viljandis Kondase keskuses, 8. mail 11.00 Jämejala tegelusmajas, 13. mail 18.00 Tartus Tampere majas ja 15. mail 19.00 Tallinnas Kloostri Aidas.
Lauri: "Kaks esimest esitlust on kohaspetsiifilised, osa raamatu tegevust käib ysna esiltuspaikade lähedal. Fotod, muusika ja lugemine, ning igasugused jutuajamised on väga oodatud. Viljandis on see endine raamatukogu maja ju paljudele kohalikelegi mälestusi täis. Jämejalale tuleb ilmselt enamuses haiglarahvas, kelle päevakavale vastavalt see asi ongi ajastatud. Tartus jutukaaslaseks Aare Pilv ja loodetavasti yks muusikaline yllatus, Tallinnas on rohkem kontserdi osa ja ehk saan ka oma Papsi (Ilmar Soomere - sporditoim.) väheke rääkima seal. Igatahes need, kes on Jämejalal, Viljandis (eriti Paalalinnas) ja Pärsti vallas elanud, peaksid sealt raamatust leidma yht-teist rohkem kui kirjasõnast tavaks."
Raamatu juurde kuulub ka mitteametlik soundtrack, mille saad alla laadida siit. Valikus on muusikat keskajast Kago endani.

Pastacas: "I am Estonian now!!!"

Katalaanias jalutamas. Foto Lena Sme.

Pastacas ehk Ramo Teder on Itaalia tuurilt tagasi, ise elus, flööt katki. Uurisime tema ja tuuri korraldaja Lena Sme käest nipet-näpet.

Kuidas itaallased niitude ja tuulte laksimise vastu võtsid?
"Oli küll väga lahe tuur, kuigi vastuvõtt oli ikka väga erinev... Paaris kohas oli veidi selline "põder linnas" olukord, et valel ajal vales kohas, näiteks üks väiksemat sorti linna irish pub, kus inimesed tahtsid lihtsalt juttu rääkida ja mingi vend nurgas oma "niiiiduuuud merepoolsetega" lihtsalt segab ju rääkimast:) Aga oli ka väga õigeid kohti ja hullult sooja vastuvõttu!"
Kuidas nii tihedale tuurikavale vastu pidasid?
"Ise pidasin väga hästi vastu, see seljakotielu mulle ilmselt ikka väga istub. Aga see, mida enne tuuri arvasin, et kui 2 nädalat iga päev esineda, siis peaks nagu järjest paremaks minema, ei pea paika, kuna kogu selle reisi ajal ma kontserdiväliselt pilli üldse ei mänginud ja seda on siiski mänguoskuse arendamise seisukohalt nats vähe. Ja see jutupool, mis ma seal oma vigases inglise keeles laividel üritasin rääkida, hakkas kaa mu meelest miskipärast allamäge minema…"
Aga pillid?
"Flööt kukkus maha, ei töötagi enam ja ostsingi sealt uue. Kidras helipea juhe hakkas jukerdama keset esinemist ja miski plokk hakkas undama ja üks adapter ütles üles ja paar juhet kadus ära jne, aga see kuulubki asja juurde:) Need kõik pisasjad, saab alati uued osta ju!"
Suured klubid umbes olid ja mis sorti? Palju rahvast?
"Klubid olid erinevad, oli ka siukseid mitmesaja kohaga kontserdikohti, aga enamikus kõik väiksemad, ja oli ka üks päris pisike koht, kuhu paberite järgi aint 30 inimest mahub – seal ma mängisingi rõdul, sedasi üleval ja eraldil."
Mingit nalja ka sai?
"Kogu aeg. Mingis kohas, kus esinemise alguses endast rääkides lause läks kuidagi nii sassi ja selle asemel, et öelda "Olen eestlane ja elan Soomes", pusasin "I am Estonian now!!!"... ja iga järgmine kord kui miski sarnase koba tegin, siis mu tuuri mänedžer Lena kordas sama lauset… See sobis päris paljudesse kohtadesse."
Mitu uut fänni sul nüüd on?
"Kui ma vaatasin seal umbes 6. päeval korra Pastaca Facebooki lehele, siis oli uusi fänne vist 18 ja kui tagasi tulin, oli seal neid veel juures 49… nii et 18+49 võrdub 67?"
Võrdub küll. Mis edasi saab?
"Rocketta Booking küsis mind uuesti tuurile aasta pärast, aga ma küll ei usu, et lähen, sest ma plaanin need luuperikontserdid pea üleüldse lõpetada, need ikka logisevad ja undavad ja asi mu meelest läinud kehvemaks kaa… Noh, vaatab... :)"
Hea lugeja, seda viimast juttu ei tuleks liiga kategooriliselt võtta.

*
Lena Sme, miks te just Pastaca valisite selliseks soolotuuriks?
"Nägin tema esinemist 2011. aastal Durbes festivalil Zemlika ja see meeldis mulle, aga ega siis veel mingit selget tunnet ei tekkinud. Rääkisime küll mõne sõna juttu, aga väga head kontakti ei saanud, olin tema jaoks vist liiga hipster! Aga kui hakkasin Eestist tuuri jaoks bändi otsima, jõudsin ringiga Pastacani tagasi. Ja ta osutus väga heaks valikuks, oli üllatav, kui palju tuldi tema laive vaatama, ja oli tunda, et inimestele meeldis."
Muljeid tuurilt?
"Minu jaoks oli iseloomulik ja naljakas osa tuurist see, et ütlesin kohe alguses Ramole: pole mõtet kuhugi kiirustada, sest Itaalias pole võimalik hiljaks jääda, ja võtsin ise kõike väga rahulikult. Aga tema haaras alati esimesel võimalusel oma rasked pillikohvrid ja jooksis hästi kiiresti järgmise rongi peale, mänedžerina siis üritasin artistile järele joostes kannul püsida, ja tavaliselt jõudsimegi liiga vara jaama kohale.
"I am Estonian now!!!" lugu kindlasti juba kuulsid temalt. Ja ta rääkis seal veel inglise keeles midagi laulude vahel, aga isegi mina ei saanud tihtipeale midagi aru, kuigi kuulsin neid lugusid mitmendat õhtut järjest. Mõned itaallased olid kindlad, et ta räägib eesti keeles:) Ja kui ta siis ütles kuskil ootamatult "prossima fermata!", mis tähendab itaalia keeles "järgmine peatus", oli publik sillas ja karjus braavo!
Esinemistele lisaks tegime ka mõned raadio- ja TV intervjuud ja ühe stuudiosalvestuse Roomas, nii et kava oli tihe."
Mis nüüd edasi saab?
"Rocketta on tuuriga väga rahul ja me tahaksime küll Pastacaga koostööd jätkata. Mingid plaanid juba on, kuid neid pole kuulnud veel Ramo isegi."
Aitäh!
"Suured tänud tuleb öelda põhikorraldajatele Paolo Meile ja Miriam Ragusale. Mina olin vaid tagasihoidlik tuuri mänedžer. Maailma kõige halvem, ahahah!"
Ka see viimane lause pole kuigi usutav.

Küsis Villem Valme

Loe ka intervjuud, mis tehtud vahetult enne tuuri
Siin mõned klõpsud laividest

Pastacas: "Itaalias võin rahus niitusid ja tuulesid laksida!"

Foto: Taavi Arus .

Pastacas (kunstnikuna Ramo Teder) alustab 22. märtsil kontserttuuri Itaalias, kus ta annab 15 linnas iga päev ühe kontserdi, alustades alt Sitsiiliast ja lõpetades Veneetsia lähistel. Ühtlasi toimub osades klubides, kus Ramo esineb, ka tema joonistuste ühe-õhtu-näitus. Kuna sellist maratontuuri tõenäoliselt liiga tihti ei juhtu, siis Villem küsis ja Ramo vastas.

Kuidas see nüüd niimoodi juhtus, et järsku Itaaliasse tuurile?
"Eneselegi väga üllatav see oli… see orgunnija (Lena Sme Itaalia agentuurist Rocketta Booking) nägi minu esinemist kolm aastat tagasi ühel Läti festivalil (Zemlika – guugeldamistoimetus) ja rääkis pärast paar sõna juttu ja ma arvasin, et lihtsalt keegi festivalikülastaja… aga nüüd suvel võttis ühendust, et kas Itaaliasse tuurile tuled!?"
Mis sind seal üldse ees ootab?
"Tundub, et tuleb siuke higine magamiskoti-tuur, kus küll peale saundtšekkide, esinemiste ja ühest kohast teise sõitmise lisaks midagi muud teha ega näha ei jõuagi... kõigepealt lendan Roomast kahe vahepeatusega Sitsiiliasse ja esimesed kolm esinemist seal. Vägev! Ja siis niiviisi iga päev Itaalia alt ülespoole ja 15 päeva hiljem lõpetan kusagil Veneetsia lähedal."
Kas nii tiheda graafiku ja uue publiku jaoks valmistud kuidagi teisiti ette ka?
"Mul on olnud Eestis ja Soomes see probleem, et publik, kes mu esinemisi juba on näinud, on jube tüdind, et ikka see "niiiiiduuuud merepooolsed" ja "siiiru tooolee, siiru tool" ja  "tuuul tõustes särades" jne, siis seal võin rahus just niitusid ja tuulesid laksida, keegi neid kuulnud ei ole!"
Mida ootad, loodad, pelgad?
"Ootan, et saaks lihtsalt inimestega juttu ajada ja erinevaid kohtasid näha ja erinevaid situatsioone... ja tegelt ma tunnen, et iga muusik peaks pikemaid tuure tegema, mul seni kõik sellised kolme esinemisega olnud – see ju rohkem siuke puhkelaager!:)
Pelgamisi on mitmeid, et kuda ma või me (orgunnija on mingi aja minuga kaasas, aga mingi aja liigun siis üksi) seal ikka ühest kohast teise jõuame ja et kui äkki miskit katki läheb… juba see, et pillikohver lendude ja ümberistumistega tervelt kohale saada ja mu selline lo-fi tehnika pidevalt vusserdab kaa igast otsast ja ma ise suht tehnikakauge… teine pelg, et äkki ma ise ei pea vastu, et saan ühel hetkel miski südamerabanduse näiteks… vana kaa juba ju!:)"
Veetsid just ka perega aega Itaalias. Mis värk selle Itaaliaga nüüd on siis?
"See oli super juhus jah, et kaks nii lähestikku Itaali reisi, Piial oli kogu veebruariks Grassinas (Firenze lähedal) kunstiresidentuuri koht ja me siis läksime lastega siit nädal hiljem järgi ja olime koos seal 2 nädalat. Itaalia väga meeldib… eelmine kord, kui seal olin, tundus, et muidu mõnus, aga seal ainult liiga snoobid ja uutes riietes jne inimesed, et üldse ei näe miskeid karvaseid ja hipisid ja mis iganes erinevama suhtumisega tüüpe… aga nüüd seal olles kohtasime ikka neid kaa. Ja sellisel aastaajal seal kliima ja loodus ja lõhnad ja söögid ja tänavad ja vanalinnad ja külad ja see kõik väga meeldib! Ilmselt seal ongi talvel mõnusam, suuremates linnades pole nii palju turiste ja väiksemad külad on täitsa turistitühjad. Mulle ikka keskaegsed linnad väga meeldivad!"
Tuult klahvidesse ja maga ka siis ikka vahepeal!
"Aitüma!"

Veidi pärast Itaalia tuuri on võimalik teda näha-kuulda esinemas ka Eestis: 16. aprillil Tallinnas kohvikus Must Puudel ja 17. aprillil Rakveres Teatrikohvikus.

Tuurikava:
22.03: “Muddy Waters”, New Planet Underground, San Cataldo
23.03: La Chiave, Catania
24.03: GRU, Giarre
25.03: Al Kenis, Enna
26.03: Caffè Letterario Al Bar, Reggio C.
27.03: Paddy's Irish Pub, Catanzaro
28.03: Mediateca Marte, Cava dei Tirreni
29.03: Bar Pino, Campagna
30.03: Godot Art Bistrot, Avellino
31.03: Napoli (koht täpsustub)
01.04: Fanfulla, Roma
02.04: La Salumeria Del Rock, Arceto
03.04: “In Modo Acustico”, Bar Modo Info Shop, Bologna
04.04: Circolo Libero Pensiero, Lecco
05.04: Re Di Denari, Portogruaro

Mari Kalkun Jaapanis välja antud kogumikul "Windfall Light"

Jaapani plaadifirma Nature Bliss on välja andnud kogumiku "Windfall Light", alapealkirjaga "A Collection of Small Gathering Music". Kogumikule on koondatud akustilist muusikat mitmelt kontinendilt ja esindatud on ka Mari Kalkun lauluga "Vilu öö", mis originaalis ilmus Mari teisel albumil "Vihmakõnõ". "Vilu öö" on muide paigutatud Vashti Bunyani loo "Feet Of Clay" järele - miks mitte. Kogumiku tiraaž on vaid 500 ja plaati müüakse ainult Aasias, tõenäoliselt seoses kasutusõiguste piirangutega. Lookatkeid on siiski võimalik kuulata siin.
Nature Bliss on andnud välja ka Mari Kalkuni albumite "Üü tulõk" ja "Vihmakõnõ" Jaapani reliisid.

Lauri Sommeri Jämejala raamatu eellugemine

23. oktoobril 16.00 toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Lauri Sommeri valmiva raamatu "Jämejala, soo jm." pisteline ettelugemine. Autoriga räägib teine Viljandi poiss kirjandusteadlane Aare Pilv. Juurde natuke Kago folkbluusi.

Elagu Jaapani ja Eesti sõprus!

On au teatada, et plaadifirmadel Õunaviks Eestis ja Afterhours Jaapanis õnnestuski avaldada täna Eesti artisti Pastaca ja Jaapani duo Tenniscoatsi koostööalbum “Yaki-Läki”:
ounaviks.ee/ov16.htm
Plaadist endast, tulevikus ilmuvast remixide EP-st ja esitlustest leiad värskest Õunaviksi ajalehest Mahlapress, kus kinni püütud ka intervjuud Pastaca ehk Ramo Tederiga ja Sayaga Tenniscoatsist:
ounaviks.ee/mahlapress/2013.10.08.htm
Plaadi Eesti esitluskontserdid toimuvad täna Tartus Genialistide klubis ja homme Tallinnas Mustas Puudlis.
Sissejuhatuseks pakume vaatamiseks videot plaadi singliloole "Pihlaja": vimeo.com/74223059