Lauri Sommer esitleb raamatut "Sealpool sood"

30. aprillil Juhan Liivi luulepreemiaga pärjatud Lauri Sommer (Kago) esitleb sel ja järgmisel nädalal oma seni mahukaimat proosaraamatut "Sealpool sood": 7. mail 17.00 Viljandis Kondase keskuses, 8. mail 11.00 Jämejala tegelusmajas, 13. mail 18.00 Tartus Tampere majas ja 15. mail 19.00 Tallinnas Kloostri Aidas.
Lauri: "Kaks esimest esitlust on kohaspetsiifilised, osa raamatu tegevust käib ysna esiltuspaikade lähedal. Fotod, muusika ja lugemine, ning igasugused jutuajamised on väga oodatud. Viljandis on see endine raamatukogu maja ju paljudele kohalikelegi mälestusi täis. Jämejalale tuleb ilmselt enamuses haiglarahvas, kelle päevakavale vastavalt see asi ongi ajastatud. Tartus jutukaaslaseks Aare Pilv ja loodetavasti yks muusikaline yllatus, Tallinnas on rohkem kontserdi osa ja ehk saan ka oma Papsi (Ilmar Soomere - sporditoim.) väheke rääkima seal. Igatahes need, kes on Jämejalal, Viljandis (eriti Paalalinnas) ja Pärsti vallas elanud, peaksid sealt raamatust leidma yht-teist rohkem kui kirjasõnast tavaks."
Raamatu juurde kuulub ka mitteametlik soundtrack, mille saad alla laadida siit. Valikus on muusikat keskajast Kago endani.

Pastacas: "I am Estonian now!!!"

Katalaanias jalutamas. Foto Lena Sme.

Pastacas ehk Ramo Teder on Itaalia tuurilt tagasi, ise elus, flööt katki. Uurisime tema ja tuuri korraldaja Lena Sme käest nipet-näpet.

Kuidas itaallased niitude ja tuulte laksimise vastu võtsid?
"Oli küll väga lahe tuur, kuigi vastuvõtt oli ikka väga erinev... Paaris kohas oli veidi selline "põder linnas" olukord, et valel ajal vales kohas, näiteks üks väiksemat sorti linna irish pub, kus inimesed tahtsid lihtsalt juttu rääkida ja mingi vend nurgas oma "niiiiduuuud merepoolsetega" lihtsalt segab ju rääkimast:) Aga oli ka väga õigeid kohti ja hullult sooja vastuvõttu!"
Kuidas nii tihedale tuurikavale vastu pidasid?
"Ise pidasin väga hästi vastu, see seljakotielu mulle ilmselt ikka väga istub. Aga see, mida enne tuuri arvasin, et kui 2 nädalat iga päev esineda, siis peaks nagu järjest paremaks minema, ei pea paika, kuna kogu selle reisi ajal ma kontserdiväliselt pilli üldse ei mänginud ja seda on siiski mänguoskuse arendamise seisukohalt nats vähe. Ja see jutupool, mis ma seal oma vigases inglise keeles laividel üritasin rääkida, hakkas kaa mu meelest miskipärast allamäge minema…"
Aga pillid?
"Flööt kukkus maha, ei töötagi enam ja ostsingi sealt uue. Kidras helipea juhe hakkas jukerdama keset esinemist ja miski plokk hakkas undama ja üks adapter ütles üles ja paar juhet kadus ära jne, aga see kuulubki asja juurde:) Need kõik pisasjad, saab alati uued osta ju!"
Suured klubid umbes olid ja mis sorti? Palju rahvast?
"Klubid olid erinevad, oli ka siukseid mitmesaja kohaga kontserdikohti, aga enamikus kõik väiksemad, ja oli ka üks päris pisike koht, kuhu paberite järgi aint 30 inimest mahub – seal ma mängisingi rõdul, sedasi üleval ja eraldil."
Mingit nalja ka sai?
"Kogu aeg. Mingis kohas, kus esinemise alguses endast rääkides lause läks kuidagi nii sassi ja selle asemel, et öelda "Olen eestlane ja elan Soomes", pusasin "I am Estonian now!!!"... ja iga järgmine kord kui miski sarnase koba tegin, siis mu tuuri mänedžer Lena kordas sama lauset… See sobis päris paljudesse kohtadesse."
Mitu uut fänni sul nüüd on?
"Kui ma vaatasin seal umbes 6. päeval korra Pastaca Facebooki lehele, siis oli uusi fänne vist 18 ja kui tagasi tulin, oli seal neid veel juures 49… nii et 18+49 võrdub 67?"
Võrdub küll. Mis edasi saab?
"Rocketta Booking küsis mind uuesti tuurile aasta pärast, aga ma küll ei usu, et lähen, sest ma plaanin need luuperikontserdid pea üleüldse lõpetada, need ikka logisevad ja undavad ja asi mu meelest läinud kehvemaks kaa… Noh, vaatab... :)"
Hea lugeja, seda viimast juttu ei tuleks liiga kategooriliselt võtta.

*
Lena Sme, miks te just Pastaca valisite selliseks soolotuuriks?
"Nägin tema esinemist 2011. aastal Durbes festivalil Zemlika ja see meeldis mulle, aga ega siis veel mingit selget tunnet ei tekkinud. Rääkisime küll mõne sõna juttu, aga väga head kontakti ei saanud, olin tema jaoks vist liiga hipster! Aga kui hakkasin Eestist tuuri jaoks bändi otsima, jõudsin ringiga Pastacani tagasi. Ja ta osutus väga heaks valikuks, oli üllatav, kui palju tuldi tema laive vaatama, ja oli tunda, et inimestele meeldis."
Muljeid tuurilt?
"Minu jaoks oli iseloomulik ja naljakas osa tuurist see, et ütlesin kohe alguses Ramole: pole mõtet kuhugi kiirustada, sest Itaalias pole võimalik hiljaks jääda, ja võtsin ise kõike väga rahulikult. Aga tema haaras alati esimesel võimalusel oma rasked pillikohvrid ja jooksis hästi kiiresti järgmise rongi peale, mänedžerina siis üritasin artistile järele joostes kannul püsida, ja tavaliselt jõudsimegi liiga vara jaama kohale.
"I am Estonian now!!!" lugu kindlasti juba kuulsid temalt. Ja ta rääkis seal veel inglise keeles midagi laulude vahel, aga isegi mina ei saanud tihtipeale midagi aru, kuigi kuulsin neid lugusid mitmendat õhtut järjest. Mõned itaallased olid kindlad, et ta räägib eesti keeles:) Ja kui ta siis ütles kuskil ootamatult "prossima fermata!", mis tähendab itaalia keeles "järgmine peatus", oli publik sillas ja karjus braavo!
Esinemistele lisaks tegime ka mõned raadio- ja TV intervjuud ja ühe stuudiosalvestuse Roomas, nii et kava oli tihe."
Mis nüüd edasi saab?
"Rocketta on tuuriga väga rahul ja me tahaksime küll Pastacaga koostööd jätkata. Mingid plaanid juba on, kuid neid pole kuulnud veel Ramo isegi."
Aitäh!
"Suured tänud tuleb öelda põhikorraldajatele Paolo Meile ja Miriam Ragusale. Mina olin vaid tagasihoidlik tuuri mänedžer. Maailma kõige halvem, ahahah!"
Ka see viimane lause pole kuigi usutav.

Küsis Villem Valme

Loe ka intervjuud, mis tehtud vahetult enne tuuri
Siin mõned klõpsud laividest

Pastacas: "Itaalias võin rahus niitusid ja tuulesid laksida!"

Foto: Taavi Arus .

Pastacas (kunstnikuna Ramo Teder) alustab 22. märtsil kontserttuuri Itaalias, kus ta annab 15 linnas iga päev ühe kontserdi, alustades alt Sitsiiliast ja lõpetades Veneetsia lähistel. Ühtlasi toimub osades klubides, kus Ramo esineb, ka tema joonistuste ühe-õhtu-näitus. Kuna sellist maratontuuri tõenäoliselt liiga tihti ei juhtu, siis Villem küsis ja Ramo vastas.

Kuidas see nüüd niimoodi juhtus, et järsku Itaaliasse tuurile?
"Eneselegi väga üllatav see oli… see orgunnija (Lena Sme Itaalia agentuurist Rocketta Booking) nägi minu esinemist kolm aastat tagasi ühel Läti festivalil (Zemlika – guugeldamistoimetus) ja rääkis pärast paar sõna juttu ja ma arvasin, et lihtsalt keegi festivalikülastaja… aga nüüd suvel võttis ühendust, et kas Itaaliasse tuurile tuled!?"
Mis sind seal üldse ees ootab?
"Tundub, et tuleb siuke higine magamiskoti-tuur, kus küll peale saundtšekkide, esinemiste ja ühest kohast teise sõitmise lisaks midagi muud teha ega näha ei jõuagi... kõigepealt lendan Roomast kahe vahepeatusega Sitsiiliasse ja esimesed kolm esinemist seal. Vägev! Ja siis niiviisi iga päev Itaalia alt ülespoole ja 15 päeva hiljem lõpetan kusagil Veneetsia lähedal."
Kas nii tiheda graafiku ja uue publiku jaoks valmistud kuidagi teisiti ette ka?
"Mul on olnud Eestis ja Soomes see probleem, et publik, kes mu esinemisi juba on näinud, on jube tüdind, et ikka see "niiiiiduuuud merepooolsed" ja "siiiru tooolee, siiru tool" ja  "tuuul tõustes särades" jne, siis seal võin rahus just niitusid ja tuulesid laksida, keegi neid kuulnud ei ole!"
Mida ootad, loodad, pelgad?
"Ootan, et saaks lihtsalt inimestega juttu ajada ja erinevaid kohtasid näha ja erinevaid situatsioone... ja tegelt ma tunnen, et iga muusik peaks pikemaid tuure tegema, mul seni kõik sellised kolme esinemisega olnud – see ju rohkem siuke puhkelaager!:)
Pelgamisi on mitmeid, et kuda ma või me (orgunnija on mingi aja minuga kaasas, aga mingi aja liigun siis üksi) seal ikka ühest kohast teise jõuame ja et kui äkki miskit katki läheb… juba see, et pillikohver lendude ja ümberistumistega tervelt kohale saada ja mu selline lo-fi tehnika pidevalt vusserdab kaa igast otsast ja ma ise suht tehnikakauge… teine pelg, et äkki ma ise ei pea vastu, et saan ühel hetkel miski südamerabanduse näiteks… vana kaa juba ju!:)"
Veetsid just ka perega aega Itaalias. Mis värk selle Itaaliaga nüüd on siis?
"See oli super juhus jah, et kaks nii lähestikku Itaali reisi, Piial oli kogu veebruariks Grassinas (Firenze lähedal) kunstiresidentuuri koht ja me siis läksime lastega siit nädal hiljem järgi ja olime koos seal 2 nädalat. Itaalia väga meeldib… eelmine kord, kui seal olin, tundus, et muidu mõnus, aga seal ainult liiga snoobid ja uutes riietes jne inimesed, et üldse ei näe miskeid karvaseid ja hipisid ja mis iganes erinevama suhtumisega tüüpe… aga nüüd seal olles kohtasime ikka neid kaa. Ja sellisel aastaajal seal kliima ja loodus ja lõhnad ja söögid ja tänavad ja vanalinnad ja külad ja see kõik väga meeldib! Ilmselt seal ongi talvel mõnusam, suuremates linnades pole nii palju turiste ja väiksemad külad on täitsa turistitühjad. Mulle ikka keskaegsed linnad väga meeldivad!"
Tuult klahvidesse ja maga ka siis ikka vahepeal!
"Aitüma!"

Veidi pärast Itaalia tuuri on võimalik teda näha-kuulda esinemas ka Eestis: 16. aprillil Tallinnas kohvikus Must Puudel ja 17. aprillil Rakveres Teatrikohvikus.

Tuurikava:
22.03: “Muddy Waters”, New Planet Underground, San Cataldo
23.03: La Chiave, Catania
24.03: GRU, Giarre
25.03: Al Kenis, Enna
26.03: Caffè Letterario Al Bar, Reggio C.
27.03: Paddy's Irish Pub, Catanzaro
28.03: Mediateca Marte, Cava dei Tirreni
29.03: Bar Pino, Campagna
30.03: Godot Art Bistrot, Avellino
31.03: Napoli (koht täpsustub)
01.04: Fanfulla, Roma
02.04: La Salumeria Del Rock, Arceto
03.04: “In Modo Acustico”, Bar Modo Info Shop, Bologna
04.04: Circolo Libero Pensiero, Lecco
05.04: Re Di Denari, Portogruaro

Mari Kalkun Jaapanis välja antud kogumikul "Windfall Light"

Jaapani plaadifirma Nature Bliss on välja andnud kogumiku "Windfall Light", alapealkirjaga "A Collection of Small Gathering Music". Kogumikule on koondatud akustilist muusikat mitmelt kontinendilt ja esindatud on ka Mari Kalkun lauluga "Vilu öö", mis originaalis ilmus Mari teisel albumil "Vihmakõnõ". "Vilu öö" on muide paigutatud Vashti Bunyani loo "Feet Of Clay" järele - miks mitte. Kogumiku tiraaž on vaid 500 ja plaati müüakse ainult Aasias, tõenäoliselt seoses kasutusõiguste piirangutega. Lookatkeid on siiski võimalik kuulata siin.
Nature Bliss on andnud välja ka Mari Kalkuni albumite "Üü tulõk" ja "Vihmakõnõ" Jaapani reliisid.

Lauri Sommeri Jämejala raamatu eellugemine

23. oktoobril 16.00 toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Lauri Sommeri valmiva raamatu "Jämejala, soo jm." pisteline ettelugemine. Autoriga räägib teine Viljandi poiss kirjandusteadlane Aare Pilv. Juurde natuke Kago folkbluusi.

Elagu Jaapani ja Eesti sõprus!

On au teatada, et plaadifirmadel Õunaviks Eestis ja Afterhours Jaapanis õnnestuski avaldada täna Eesti artisti Pastaca ja Jaapani duo Tenniscoatsi koostööalbum “Yaki-Läki”:
ounaviks.ee/ov16.htm
Plaadist endast, tulevikus ilmuvast remixide EP-st ja esitlustest leiad värskest Õunaviksi ajalehest Mahlapress, kus kinni püütud ka intervjuud Pastaca ehk Ramo Tederiga ja Sayaga Tenniscoatsist:
ounaviks.ee/mahlapress/2013.10.08.htm
Plaadi Eesti esitluskontserdid toimuvad täna Tartus Genialistide klubis ja homme Tallinnas Mustas Puudlis.
Sissejuhatuseks pakume vaatamiseks videot plaadi singliloole "Pihlaja": vimeo.com/74223059

Õunaviks & Afterhours sel sügisel: Pastacas & Tenniscoats "Yaki-Läki"

Plaadifirmad Õunaviks Eestis ja Afterhours Jaapanis annavad sügisel 2013 koostöös välja Eesti artisti Pastaca ja Jaapani duo Tenniscoatsi ühiselt salvestatud albumi "Yaki-Läki".
Soomes elav eesti muusik Pastacas (Ramo Teder) on koos Tenniscoatsiga (Saya ja Takashi Ueno) koos musitseerunud juba mitmetel laividel nii Jaapanis, Eestis kui Soomes. Oktoobris 2011 sulgesid nad end Pastaca Kirjakkalas asuvasse kodusstuudiosse ja tulid sealt nelja päeva pärast välja 12 looga, mis kõik ka ühisalbumil esindatud. Lauldakse nii eesti, soome, jaapani kui inglise keeles (viimase osas väga kehv hääldus kõigilt osapooltelt). Neli lugu on instrumentaalsed.
Õunaviksi poolt vaadates on koostöös Afterhoursiga kirjastatav ühisalbum vaimu kütkestav protsess, kus osapoolte mõningane geograafiline distants, ajaline nihe (–6h) ning keeleline ja kultuuriline taustsüsteemide erinevus lisab kogu ettevõtmisele kontinentidevahelise seikluse mõõtme. Kõige kiirematel päevadel, kui käis materjali lihvimine, oli Tenniscoats hoopistükkis New Yorgis (+7h) kontserte andmas, nii et kõik osapooled asusid ööpäeva eri lõikudes. Aga kuna nad seal ühelegi kirjale nagunii ei vastanud, siis polnud sellest midagi.
Kui kõik läheb plaanikohaselt, ilmub "Yaki-Läki" 9. oktoobril. Plaadi tracklisti ja kaanekujundusega saab juba tutvuda siin: ounaviks.ee/ov16.htm