Pastacas: "I am Estonian now!!!"

Katalaanias jalutamas. Foto Lena Sme.

Pastacas ehk Ramo Teder on Itaalia tuurilt tagasi, ise elus, flööt katki. Uurisime tema ja tuuri korraldaja Lena Sme käest nipet-näpet.

Kuidas itaallased niitude ja tuulte laksimise vastu võtsid?
"Oli küll väga lahe tuur, kuigi vastuvõtt oli ikka väga erinev... Paaris kohas oli veidi selline "põder linnas" olukord, et valel ajal vales kohas, näiteks üks väiksemat sorti linna irish pub, kus inimesed tahtsid lihtsalt juttu rääkida ja mingi vend nurgas oma "niiiiduuuud merepoolsetega" lihtsalt segab ju rääkimast:) Aga oli ka väga õigeid kohti ja hullult sooja vastuvõttu!"
Kuidas nii tihedale tuurikavale vastu pidasid?
"Ise pidasin väga hästi vastu, see seljakotielu mulle ilmselt ikka väga istub. Aga see, mida enne tuuri arvasin, et kui 2 nädalat iga päev esineda, siis peaks nagu järjest paremaks minema, ei pea paika, kuna kogu selle reisi ajal ma kontserdiväliselt pilli üldse ei mänginud ja seda on siiski mänguoskuse arendamise seisukohalt nats vähe. Ja see jutupool, mis ma seal oma vigases inglise keeles laividel üritasin rääkida, hakkas kaa mu meelest miskipärast allamäge minema…"
Aga pillid?
"Flööt kukkus maha, ei töötagi enam ja ostsingi sealt uue. Kidras helipea juhe hakkas jukerdama keset esinemist ja miski plokk hakkas undama ja üks adapter ütles üles ja paar juhet kadus ära jne, aga see kuulubki asja juurde:) Need kõik pisasjad, saab alati uued osta ju!"
Suured klubid umbes olid ja mis sorti? Palju rahvast?
"Klubid olid erinevad, oli ka siukseid mitmesaja kohaga kontserdikohti, aga enamikus kõik väiksemad, ja oli ka üks päris pisike koht, kuhu paberite järgi aint 30 inimest mahub – seal ma mängisingi rõdul, sedasi üleval ja eraldil."
Mingit nalja ka sai?
"Kogu aeg. Mingis kohas, kus esinemise alguses endast rääkides lause läks kuidagi nii sassi ja selle asemel, et öelda "Olen eestlane ja elan Soomes", pusasin "I am Estonian now!!!"... ja iga järgmine kord kui miski sarnase koba tegin, siis mu tuuri mänedžer Lena kordas sama lauset… See sobis päris paljudesse kohtadesse."
Mitu uut fänni sul nüüd on?
"Kui ma vaatasin seal umbes 6. päeval korra Pastaca Facebooki lehele, siis oli uusi fänne vist 18 ja kui tagasi tulin, oli seal neid veel juures 49… nii et 18+49 võrdub 67?"
Võrdub küll. Mis edasi saab?
"Rocketta Booking küsis mind uuesti tuurile aasta pärast, aga ma küll ei usu, et lähen, sest ma plaanin need luuperikontserdid pea üleüldse lõpetada, need ikka logisevad ja undavad ja asi mu meelest läinud kehvemaks kaa… Noh, vaatab... :)"
Hea lugeja, seda viimast juttu ei tuleks liiga kategooriliselt võtta.

*
Lena Sme, miks te just Pastaca valisite selliseks soolotuuriks?
"Nägin tema esinemist 2011. aastal Durbes festivalil Zemlika ja see meeldis mulle, aga ega siis veel mingit selget tunnet ei tekkinud. Rääkisime küll mõne sõna juttu, aga väga head kontakti ei saanud, olin tema jaoks vist liiga hipster! Aga kui hakkasin Eestist tuuri jaoks bändi otsima, jõudsin ringiga Pastacani tagasi. Ja ta osutus väga heaks valikuks, oli üllatav, kui palju tuldi tema laive vaatama, ja oli tunda, et inimestele meeldis."
Muljeid tuurilt?
"Minu jaoks oli iseloomulik ja naljakas osa tuurist see, et ütlesin kohe alguses Ramole: pole mõtet kuhugi kiirustada, sest Itaalias pole võimalik hiljaks jääda, ja võtsin ise kõike väga rahulikult. Aga tema haaras alati esimesel võimalusel oma rasked pillikohvrid ja jooksis hästi kiiresti järgmise rongi peale, mänedžerina siis üritasin artistile järele joostes kannul püsida, ja tavaliselt jõudsimegi liiga vara jaama kohale.
"I am Estonian now!!!" lugu kindlasti juba kuulsid temalt. Ja ta rääkis seal veel inglise keeles midagi laulude vahel, aga isegi mina ei saanud tihtipeale midagi aru, kuigi kuulsin neid lugusid mitmendat õhtut järjest. Mõned itaallased olid kindlad, et ta räägib eesti keeles:) Ja kui ta siis ütles kuskil ootamatult "prossima fermata!", mis tähendab itaalia keeles "järgmine peatus", oli publik sillas ja karjus braavo!
Esinemistele lisaks tegime ka mõned raadio- ja TV intervjuud ja ühe stuudiosalvestuse Roomas, nii et kava oli tihe."
Mis nüüd edasi saab?
"Rocketta on tuuriga väga rahul ja me tahaksime küll Pastacaga koostööd jätkata. Mingid plaanid juba on, kuid neid pole kuulnud veel Ramo isegi."
Aitäh!
"Suured tänud tuleb öelda põhikorraldajatele Paolo Meile ja Miriam Ragusale. Mina olin vaid tagasihoidlik tuuri mänedžer. Maailma kõige halvem, ahahah!"
Ka see viimane lause pole kuigi usutav.

Küsis Villem Valme

Loe ka intervjuud, mis tehtud vahetult enne tuuri
Siin mõned klõpsud laividest